Tänane Kroonika on avameelsete ja väärikate meeste päralt. Meestega on üldse lihtsam viimasel ajal puudutada teemasid, mis kunagi olid tabud. Nad nagu tunnevad mehelikku kohustust hoiatada, ja hoida nõrgemaid elu keerdkäikude eest, mis võivad kaasa vedada igaühe meist. Räppar Uku „Suur Papa“ Arop alustas verinoorena oma elu Tallinnas nullist (loe lk 28). Ta töötas koristajana, pani narkotsi, maadles ärevus- ja paanikahoogudega ning lõpuks sai temast rahustisõltlane. „Mõtlesin enesetapu peale,“ ütleb Arop. Isata kasvanuna on tema jaoks kõik vanema generatsiooni eesti mehed tolgused. Teda kasvatas kolm põlvkonda naisi, kes õpetasid sõnapidamist, meheks olemist ja hoolivust. Täna, olles tunnustatud muusik, õnnelikus suhtes ja edukas, hindab ta inimest, kes ootab sind koju, kellega jagada oma muresid. Muretsemine ongi paljude meeste suurim mure. Psühholoog Voldemar Kolga (loe lk 38) kinnitab veel kord, et geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid üks samm. Õnnetust armastusest või ebaõnnestunud tööst saadud psühhotraumast võib aga saada ootamatu jõuallikas, pöörde tekitaja elus. Varem ei teatud, et need samad pisarad ja äng on haigus, häire ja sellega tuleb tegeleda. Kui oled „elu serva peal“, siis tekib masendus ja lootusetus. Oluline on enda jaoks selgeks teha, millised on su tugevad küljed, neid tuleb arendada, et jõuda elada. Kolga leiab, et Eesti on zombisid täis. Inimesi, kel pole selgroogu ega oma arvamust. Elusaks ei tee inimest asjade liigutamine, kõndimine ja rääkimine, vaid omaenese peaga mõtlemine, rõhutab ta.

„Uusi tabuteemasid on tekkinud ja neist kinni pidamine tekitab ühiskonnas pingeid. Huumor võiks siin pinget lõdvendada,“ sõnab stsenarist-lavastaja Rein Pakk, kelle käe all sünnib „Suur komöödiaõhtu“ (loe lk 20). Naljategijatel on kohustus nihutada piire tagasi sealt, kus need on äkki liiga kitsaks läinud. Reinule tundub täna, et inimesed püüavad oma ärrituste ja solvumistega varjata omaenda pealiskaudsust. Avameelselt nii keerulistel teemadel rääkides avavad aga just need mehed meile ootamatult ääretult sooja ja tugeva külje eestlastele nii omasest külmast meespoolest. Järelikult ei ole kaugeltki kõik veel kadunud! Ilusalt nukrat, ent siiski alati värviliselt kaunist sügist teile, armsad lugejad!