Esimene Eesti esindaja Eurovisioonil, esitas 1993. aastal Sloveenias laulu „Muretut meelt ja südametuld“

"1993. aasta infovahetamise võimalused polnud päris sellised nagu praegu. E-kirju ei tuntud ja telefonikasutus oli palju komplitseeritum. Mingil põhjusel oli kaduma läinud faks, kus teatati, et fonogramm tuleks meil endil DAT-kassetil kaasa võtta. Vokaal pidi tulema otse, aga suur estraadiorkester vaid mängimist markeerima. See selgus alles siis, kui me oma meeskonnaga Ljubljanasse jõudsime. Dirigent Peeter Lilje ja mänedžer Jaak Joala siis otsustasid kiirelt, et ega muud üle ei jää – peame kõik otse mängima. Mäletan, et proovid venisid ja kui meie järjekord kätte jõudis, algas orkestril lõunapaus. Tõeline postsotsialistlik segadus! Tund enne otsesaadet mängis orkester stuudios kohapeal laulu korra läbi ja et tegu oli suurepäraste muusikutega, saadi sellega ka suurepäraselt hakkama. Heliosakond polnud aga sellist situatsiooni ette näinud ja kokkuvõttes kujunes olukord selliseks, et suur puhkpilligrupp üürgas mulle otse kõrva, monitorid olid välja lülitatud ja mina jälgisin kramplikult dirigendi kätt, et vähemalt rütmis püsiksin. Hoidsime nii-öelda hinge kinni, aga kohustuslik kolm minutit sai täidetud. Edasi laul ei pääsenud ja eks ma ikka nutsin ka, nagu õigele teismelisele kohane. Kuid reis ise oli meeleolukas, selle meenutamine paneb täna pigem muigama kui kurvastama."

Edasi lugemiseks telli ajakiri Kroonika