“Nahhui, mul teie luba vaja!” vandus kurja Filipp Kirkorov – vene karu kõigi tema poegadega ei tahetud sisse lasta kutsetega VIP-üritusele ABBA muuseumisse.

Poleks õige Kroonika-kajastus Eurovisioonilt, kui ei jätkuks ka järjejutt Filipp Kirkorovist (49). Nagu aamen kirikus on vene popitsaar igal aastal koomiksikangelasena Euroopa laulupeol kohal, naudib üleeuroopalist tähelepanu ja teeb hiigelpublikule oma trikid ära.

Öeldakse, et kõik teed viivad Rooma. Stockholmis viivad kõigi teed ABBA-muuseumi ette. Seal me sedakorda Kirkorovi otsa komistamegi.

Silmame muuseumi nurga taga pikka valget limusiini. Vaist ütleb: seal, kus limusiin, võib kohata ka Kirkorovit. Nii ongi, muuseumi pääslas, väga pahur ilme näol, tema ise kõrgubki. Kus siis mujal, sest sees käib pidulik vastuvõtt, mille peavõõrustajaks on muuseumi peremees, ABBA täht Björn Ulvaeus ise. Maja pole kummist, sisse lastakse nimekirja alusel. Kirkorov ja vene laulutäht Sergei Lazarev ja veel mõned noorukid kaaskonnast on juba sisse pääsenud, paar tema jüngrit aga on jäänud šlagbaumi taha. Mitte just kõige ladusamas inglise keeles vaidleb Kirkorov ägedalt nimekirja järgi oma tööd tegevate rootslastega. Taipamatud svenssonid aga ei mõista, et tegemist on tsaariga, kes ei liigu sammugi ilma oma õukonnata. Nõutute nägudega helistavad nad ülemusele, sibavad majja eriluba küsima. Filipp saab oma tahtmise. „Dima, davai!“ hõikab ta nimepidi ilmselt oma lemmikjüngrit. Ja marsibki kogu kamp sisse. Kostub, kuidas tsaar sajatab oma emakeeles rootslasi: „Nahhui, mul teie luba vaja!“

Ürituse lõppedes on karu oma poegadega tagasi. Ilme veel pahuram, tammub ta tänaval, püüdes peatada mõnd mööduvat taksot. Lõpuks see õnnestub. Türklase nägu ja tegu taksojuht keeldub aga peale võtmast rohkem kui kolme mehemürakat. Kirkorov vaidleb veel natuke. Hõikab siis: „Davai, Dima, peale!“ Auto esiistmel nina nokkiva Kirkoroviga vuhiseb minema. Maha jäänud pool kaaskonnast asub teist taksot püüdma.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Kroonika